Haigestumine on tüütu. Kogesin seda järjekordselt 2019. aasta jõulude ajal. Mind tabas järjekordne "pingelangus" ja sellega seotud haigestumine. Mul pole aimugi, kas teaduskirjandus toetab seda, et pärast pikemat pingelist perioodi puhkama hakates jääb inimene haigeks. Kuid sellise loogika olen enda jaoks leidnud ning oma patsientide käest kuulen samuti sarnaseid kirjeldusi (rahvatarkus?). Paratamatult hakkasin mõtlema, et mitu korda ma 2019. aasta jooksul haige olen olnud ja kas seda on varasemate aastatega võrreldes palju või vähe. Tulemused mulle ei meeldinud... Täpsustan siinkohal, mida mõtlen haigestumise all. Minu praeguse postituse raames ei lähe haigestumise alla see, kui tekib paaripäevane nohu või väike köha. Samuti suuremad ja tõsisemad allergilised reaktsioonid (õietolm, tolmulestad vms) või õnnetused/traumad. Ma ei loe siinses näites ka süsteemseid patoloogiaid nagu reumatoidartriit, erinevad müopaatiad ja muud, sest nende kulg ei sõltu sageli ainult meie igapäevaelu koormusest, vaid ka mitmetest muudest faktoritest. Mõtlen eelkõige nn klassikalisi haigestumisi: pikemad nohu-köha perioodid, palavik, kõhuviirused, pikem energiapuudus, põletikud.
Mina olin 2019. aasta jooksul haige kolmel korral. Esimene kord tabas mind veebruaris kõhuviirus. Teisel korral tabas mind märtsis äge palavik ja nohu-köha ning kolmas kord oligi nüüd jõulude ajal. Viimasel korral palavikku polnud, kuid kaotasin nädalaks oma hääle ja tekkis poolteist nädalat kestnud nohu-köha. Kergest köhast pole ma senini veel lahti saanud, kuid nakkav ma enam pole :) Kas kolm korda aastas on palju? Arvestades varasemat, mil olin haige null kuni üks kord aasta jooksul, siis jah, seda on liiga palju. Mis minuga juhtunud on? Kas 31-aastasele ongi selline elu normaalsus? Loodan, et mitte. Sain veelkord kinnitust, et ma pole oma kehaga käitunud nii hästi, kui võiksin. Sisuliselt võin öelda, et olen ületöötanud ja seda kogu aasta jooksul. Liiga palju koormust, liiga vähe und, liiga ebaregulaarne või ühekülgne toitumine, liiga vähe vaba aega taastumiseks ning liiga vähene või ebakvaliteetne treening. Nüüd jääb üle ainult otsustada, mida ma selle teadmisega peale hakkan. Võin kõige selle kirjutada juhuse või kokkusattumuse arvele ja jätkata samasuguse mahuga? Tahan vaadata pigem suuremat pilti. Haigestumiste sagedus on ainult üks järjekordne indikaator, et tervises midagi ei klapi. Näitajaid on teisigi. Kui need kõik kokku panen, siis ilmub minu ette küllaltki kergesti äratuntav muster. See ütleb mulle, et midagi peab muutuma ja seda ma proovingi teha. Mõned minu 2020. aasta eesmärkidest on konkreetsemalt kontrollida oma töökoormust, magada pikemalt ja hoida oma treeningute režiimi. Tobedus oleks jätkata praegusel aastal samamoodi ja oodata erinevat tulemust... Sinul, kallis lugeja, soovitan vaadata samuti üle oma 2019. aasta tervislikud tipphekted ja madalseisud ning analüüsida nende põhjuseid. Kui Sul oli tervis korras, siis miks? Kui leiad heaolu põhjuse, siis jätka seda ka aastal 2020. Kui Sinu tervis tekitas probleeme ja seda regulaarselt, siis peaksid leidma põhjused ja need 2020. aastal elimineerima. Kui Sul on seda raske teha, siis kirjuta mulle email [email protected] ja proovin aidata. Praegu on see aeg. Teeme kokkuvõtted, analüüsime neid, teeme järeldused ja viime sisse vajalikud korrektuurid. Head 2020! Kristjan
1 Comment
|
Arhiiv
January 2021
|