Kas teha harjutusi töö juures?

Veedame päris suure aja oma päevast tööl. Kui töötme 8 tundi, siis oleme ööpäevast kolmandiku tööl. Teise kolmandiku ideaalis magame. Seega, pool või väga sageli üle poole ärkveloldud ajast veedame tööl. See on märkimisväärne osa päevast.  Mitmeid patsiente kuulates ja täiendavaid küsimusi esitades on tekkinud mul tunne, et paljud valud, pinged ja muud probleemid tekivad või võimenduvad töökohas.  Seal on sageli sundasendid, sundliigutused ja tegevused, mis meid väsitavad, kuid mida ei saa tingimata soovi korral koheselt lõpetada, sest tööülesanne on veel pooleli. See teebki tööst töö - teeme tegevusi, milles me ei lähtu esmasena oma tervisest ja enesetundest vaid ülesande lahendamisest. Kui töö on pooleli, siis üldiselt proovime seda lõpetada ning hiljem tunneme selle tagajärgi - pinges õlavööde, väsimus, valus alaselg, peavalud, puusa-või põlvevalud jne. 

Peamine põhjus, miks pikemal tegevusel või asendi hoidmisel midagi kehas pingesse läheb on see, et mingisugune struktuur väsib (näiteks lihas). See ei suuda enam sooritada ülesannet, mida temalt nõuame. Ometi me jätkame, sest töö tahab tegemist ja sunnime tööle väsinud struktuuri. Närvisüsteemi jaoks tekib oht, et väsinud struktuuri tööle sundides võib see saada kahjustuse ning närvisüsteem reageerib selle struktuuri kaitsereaktsiooniga. Struktuur (näiteks lihas) tõmbub kokku, kangeks. See on närvisüsteemi kaitserefleks, et kaitsta probleemse struktuuri terviklikkust. Mida sellises olukorras teha?

Meil on kolm valikut:
1. Tugevdame keha selliselt, et see ei väsigi ära.
2. Töökoha ergonoomika ja asendikuutused.
3. Harjutused töö juures.

Tugevdamine on minu arvates neist kolmest kõige efektiivsem. Mis ei väsi, see ei lähe ka kangeks ega valulikuks. Seega, probleem lahendatud, eks? Jõutreeningul on paraku mõned miinused. Efektiivse tulemuse saamiseks peaks seda tegema vähemalt kolm korda nädalas. Treening on aga füüsiliselt raske ja võtab kaua aega ning logistiliselt on vahel raske hoida kolme korra rutiini. Kuid endiselt, see on kõige efektiivsem.
PS! Jõutreeningu juures ma ei pea tingimata silmas jõusaalis rassimist, grupitrennis surma nägemist ega jubedalt suurte lihaste kasvatamist. Pean silmas väga rahulikku, aeglast, mõõdukalt korrigeeritud koormustega trenni, millega saab hakkama absoluutselt igaüks. Sageli kodustes tingimustes.  Spetsiifilisest jõutrennist kirjutan mingi hetk edaspidi. Ma luban.

Töökoha ergonoomika ja asendimuutused on teine võimalik variant. Ka sellesse peaksime sügavamalt ühel hetkel sukelduma. Sellest on paljudele kindlasti ka ergonoomika inimeste poolt räägitud. Tuleme aastal 2020 aasta jooksul eraldi postitusega selle teema juurde tagasi.

Harjutused töö juures - minu seekordne teema. Harjutused tööl pole tegelikult mitte midagi muud, kui keha viimine asenditesse, kuhu see tavalise tööpäeva jooksul naljalt ei satu. Näiteks, kannakõõluste venitamine toetudes kätega vastu seina. Seda tavalise päeva jooksul lihtsalt ei juhtu. Kõik keha liigesed tahavad päeva jooksul vähemalt kaks korda maksimaalse amplituudiga läbi liigutamist. Selle jaoks olen koostanud alloleva faili. Olen sellega esinenud mõnedes asutustes ning proovinud töötajatele sisendada nende liikumiste vajalikkust. Tegemist on venitustega. Ma pole kasutanud mitte ühtegi jõuharjutust. Piltide kvaliteet võib olla pisut kehv, kuid usun, et saate põhimõttest kenasti aru. Venitusi soovitan hoida 3 sekundist kuni 15 sekundini. Iga venitus teha kindlasti vähemalt kaks korda läbi. Vaadake allolev fail läbi ja loodan, et leiate midagi sobivat.

Kutsun Teid kõiki üles tegema neid lihtsaid venitusi igas päevas läbi ühe korra, põhjalikult.
Olen proovinud, see võtab 10 minutit.  

​Olge tublid!

Kristjan
Vaksali 17 füsioteraapia