 Inimestele meeldib massaažis käia. Väga meeldiv on ju tunne, kui töödeldakse ja soojendadatakse keha kangeid või valusaid kohti. Niisama lõõgastuda on samuti väga tore. Massaaž on hea viis oma tervist turgutada ja end tehtud töö või treeningu eest "premeerida", sest regulaarselt hoolduses käivad ju tippsportlasedki. Nemad peaksid oma keha puudutavaid otsuseid vägagi tõsiselt võtma, sest sellest sõltub karjäär, tulemused, sissetulek, au ning kuulsus. Massaažis käimiseks on aga ka teisi põhjuseid. Sageli tunnevd inimesed, et vajavad massaaži oma terviseprobleemide lahendamiseks ja neil on osaliselt õigus. Massaažide otsene efekt ei kesta mitmeid kuid või aastaid. Samuti ei tee massaaž inimese lihaseid tugevamaks ega märkimisväärselt vastupidavamaks. Kas teate mõnda sportlast, kes on tulnud maailmameistriks ainult massaažis käies? Kui füüsiline koormus (nt. korduv liigutus ja sundasend) tekitab lihastes väsimust ja seeläbi pinget ning valu, siis massaaž kahjuks koormustaluvust ei paranda. Mis on aga massaaži efekt ja kuna seda oleks hea kasutada? Massaažil on mitmeid häid toimeid. Need tulevad lihtsalt paremini välja koos regulaarse treeninguga. Massaaž aitab lõõgastuda, närvisüsteemi rahustada, puhata emotsionaalselt, vähendada valusid ja muudki. Kõige tähtsam on minu arvates aga verevarustuse parandamine. Koos verevarustusega paraneb ka ainevahetus ning rohkem hapnikku ja toitaineid pääsevad masseeritavasse piirkonda, mis võib kiirendada taastumise protsessi. Samuti on võimalik parandada lümfiringet. Miks aga on vaja vere- ja lümfiringet parandada? Miks lihas muutub üldse kangeks ja jäigaks, et tekib vajadus massaaži järele? Ülekaalukalt kõige sagedamini on see seotud kudede (nt lihaste) koormustaluvusega. Ülekoormuse tekkimiseks ei pea tõstma suuri raskusi, vaid selleks sobivad ka tavalised (korduvad?) igapäevased tegevused tööl või kodus. Kui lihaste koormustaluvus on madal, siis võivad paljud liigutused või ülesanded tekitada ülekoormust. Ka istumine võib olla ülekoormus, sest lihas ei pea koormusele vastu ning väsib. Kui liigne koormus jätkub pikemalt või korduvalt, siis tekib kesknärvisüsteemi jaoks oht, et lihas võib saada kahjustada, sest on väsinud ja ei jõua enam oma tööd teha. Selle vältimiseks tekitab kesknärvisüsteem kaitserefleksi, kus lihas tõmbub kangeks, justkui "tükki". Närvisüsteem on vältinud lihase koormuse all rebenemise, aga tekitanud uue probleemi - lihas ei suuda enam hästi lõõgastuda. Vähese lõõgastumisega häirub lihaspumba töö ja seeläbi verevarustus ning lihases võib tekkida hapnikupuudus ja ainevahetuskriis. See aga tekitab lihasesse veelgi enam kangust ja valulikkust. Siis proovitakse valude ja pingete vähendamiseks massaaži, et olukorda parandada. See on väga tore ja inimesed saavad leevendust, kuid sageli pöördutakse pärast massaaže tagasi endiste koormuste juurde. Seal aga hakkavad lihased uuesti väsima ning nõiaring uuesti pihta.  Kõige parema pikaaegsema positiivse tulemuse saame selle nõiaringi vältimisega. Kui lihas ei väsi, siis närvisüsteem ei tekita ülekoormuse vastu kaitserefleksi, lihas ei lähe "tükki" ega valulikuks. Vähemalt mitte nii palju. Selle me saavutame regulaarse jõutrenniga. Kui lihas on treenitud ja vastupidav, siis on igapäevased asendid ja koormused lihtsamad ning neist taastumine on kiirem. Lihases on parem verevarustus, rohkem veresooni ning lihase tööks vajalikku hapnikku. Jõutreening tegeleb probleemi põhjusega, massaaž leevendab sümptome. Treeningut ja massaaži võiks kasutada kombinatsioonis, nagu teevad ka sportlased. Millegipärast kipuvad inimesed kahjuks aga jõutreeningu osa unustama...
Millist jõutrenni võiks teha? Sellele küsimusele proovin vastata tulevastes postitustes.
0 Comments
|
Arhiiv
September 2020
|
RSS Feed