Loodan, et olete kõik terved. Praegu toimub meil Tartus pisut suurem COVID-19 puhang ning ettevaatus liiga ei tee. Palun hoidke enda ja oma lähedaste tervist. Täna tahan kirjutada ergonoomikast. Eelkõige töökoha ergonoomikast ja selle efektiivsusest. Saan patsientidelt regulaarselt küsimusi teemadel, kas see või too ergonoomiline abivahend aitaks valu vähendada. Olgu see siis tugedega tool, vertikaalne hiir, muudetava kõrgusega laud, põlvitustool, randmetoed või midagi muud. Lühidalt öeldes, jah. Ergonoomilised abivahendid ja asendid üldjuhul aitavad valu ning pingeid vähendada ja seeläbi ka tööl paremini hakkama saada. Kuid sageli nad ei aita valu või probleemi põhjustajast lahti saada. Inimese keha vajab pidevat mitmekülgset liikumist. Meie lihased, liigesed, kõõlused on kohanenud liikumiseks, mitte ühe asendi hoidmiseks. Isegi magades muudab inimene aeg-ajalt oma asendeid. Ainuke aeg, kui peaaju ei sunni keha regulaarselt asendit ei muutma, on siis kui inimene on teadvuseta. See on aga sageli seotud aju või kesknärvisüsteemi traumaga. Kuna kesknärvisüsteemi ülesanne on hoida organismi elus ja võimalikult heas seisundis, siis keha regulaarne liigutamine on eluliselt tähtis. Liikuda saab ka ühekülgselt, eriti tööga seotult. Näiteks tehastes või tootmisettevõtetes töötavad inimesed, kes teevad päeva jooksul sadu samasuguseid liigutusi. Inimesed istuvad kontorites või autoroolis, kus on pigem rohkem ühesuguste asendite hoidmist ja säilitamist, kuid samas ja korduvaid liigutusi. Ühekülgne liikumine on probleem. See on vähese liikumise kõrval üks peamiseid ülekoormuse põhjustajaid. Ühtemoodi liigutustel saavad samad kehaosad ja lihasgrupid pidevalt samasugust koormust ning lõpuks lihtsalt väsivad. Spordis on selliseid liigustusi samuti, kuid seal on alati võimalik liigutust modifitseerida (teha rohkem või vähem, teistsuguse koormusega või tehnikaga, võtta probleemsest liigutusest puhkepäev(-ad) jne). Tööl sellist mänguruumi sageli pole. Ergonoomilised asendid ja abivahendid aitavad küll ühekülgseid asendeid, liigutusi ja koormust leevendada, kuid kui organism lõpuks siiski väsib, siis ei lahenda ergonoomika probleemi. Väidan, et pole olemas õiget ja valet istumisasendit ega õiget ja valet rühti. Iga asend väsitab lõpuks selles asendis rohkem töötavad lihased ära. Iga asend muutub lõpuks väsitavaks, piinavaks ja ajab mingi keha piirkonna kangeks või valusaks. Kui kõik asendid lõpuks meid ära väsitavad, siis kuidas saame nimetada üht asendit õigeks ja teist valeks? Pigem, mõnes asendis peame kauem vastu kui teises ning järelikult on see asend halbadest valikutest kõige parem. Kuid keha siiski väsib lõpuks igas asendis. ![]() Kõige efektiivsem võimalus pikalt teha korduvaid liigutusi ja hoida samasuguseid kehaasendeid on teha regulaarset jõutrenni. Jõutreeninguga paraneb lihaste vastupidavus ning tõuseb koormustaluvus. Probleem tekib ju enamasti siis, kui töö koormus ületab keha koormustaluvuse. Kui saame regulaarse jõutreeninguga keha koormustaluvuse paremaks, siis muutub töö füüsiliselt lihtsamaks ning töö koormus ei kurnagi enam keha nii palju. Kui lihased on heas toonuses ja töökorras, siis pole sageli vaja ka mitmeid ergonoomilisi abivahendeid, sest keha saab ilma nendeta hakkama. Kokkuvõtteks, ergonoomika aitab, aga ainult teatud piirini. Kui keha ikkagi väsib, siis ei päästa ka ergonoomika, ainult leevendab. Jõutreening on endiselt kõige efektiivsem viis vältimaks ülekoormusega seotud pingeid ja valusid. Mõtleme positiivselt ja testime negatiivselt! Kristjan
0 Comments
|
Arhiiv
January 2021
|