• TERE
  • TEENUSED
    • Füsioteraapia
    • Manuaalteraapia
    • Vaagnapõhja füsioteraapia ning diastaas
    • Kinesioteipimine
    • Füsioteraapia ja Dry needling
    • Massaažid
    • Armiteraapia
    • Lümfiteraapia
    • Tiibeti Kunye massaaž
  • TERVISEKASSA
  • PERSONAL
  • ONLINE BRONEERING
  • HINNAKIRI
  • BLOGI
  • KONTAKT
  • KINKEKAARDID
Füsioteraapia ja massaaž Tartus
  • TERE
  • TEENUSED
    • Füsioteraapia
    • Manuaalteraapia
    • Vaagnapõhja füsioteraapia ning diastaas
    • Kinesioteipimine
    • Füsioteraapia ja Dry needling
    • Massaažid
    • Armiteraapia
    • Lümfiteraapia
    • Tiibeti Kunye massaaž
  • TERVISEKASSA
  • PERSONAL
  • ONLINE BRONEERING
  • HINNAKIRI
  • BLOGI
  • KONTAKT
  • KINKEKAARDID

Kas ajul võib hakata eriolukorras igav?

27/4/2020

1 Comment

 
Picture
Inimese aju ja kogu närvisüsteem on küllaltki keerukas. Oleme arenenud ja kohanenud praeguseks tuhandeid aastaid ning täiustunud on ka kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju). See kontrollib keha liikumist ja funktsioneerumist, planeerib tegevusi, visualiseerib, tekitab emotsioone ja võimendab neid, reguleerib suhteid ning palju palju muudki. Närvisüsteeem on aastatuhandete jooksul kõrgelt arenenud ning väga spetsialiseerunud. Kõikide nende protsesside tööshoidmiseks peab aju saama väga palju sisendeid ja väljundeid. Inimeste käitumine meie ümber, keskkond, keha liikumine ja funktsioneerimine, nägemine, tunnetamine, kuulmine ja maitsmine on ainult osa sisenditest. See on lakkamatu info sissevool, mille peamine eesmärk on hoida organismi töökorras ja tervena. Igapäevases elus saab aju üldiselt piisavalt sisendeid, millega tegeleda. Meie elu on ajule väljakutsuv, sest käime erinevates kohtades, suhtleme inimestega, väljendame end, tunneme erinevaid maitseid ja emotsioone. Aju on mõnes mõttes nagu lihas, mis tahab saada regulaarset toonust.

Eriolukorra ajal kodukontoris istumine ja vähene väljas liikumine jätab aju nii sisendi kui ka väljundi puudusesse. Inimestevaheline silmast-silma interaktsioon on vähenenud, ümbritsev keskkond väga palju ei muutu ning väsitav rutiin on kergem tekkima. Aju jaoks on sisendeid (ja väljundeid) jäänud vähemaks. Mida hakkab ta tegema, kui sisendeid on jäänud vähemaks? Ajul hakkab ise tegevust otsima.

Toon illustreerimiseks näite. Olen suhelnud inimestega, kes on käinud vaikimislaagris. Nagu võite oletada, seal rääkida ei saa või kui saab, siis väga piiratult. Sellega on ajul ära võetud tema peamine väljund - rääkimine. Aju vajab oma keeruka ülesehituse töös hoidmiseks teistsugust tegevust. Peamiseks tegevuseks saab mõtlemine. Inimesed, kes on käinud vaikimislaagris räägivad loova mõtlemise ja ideede genereerimise totaalsest puhangust. Tekivad ennenägematud seosed, varem arusaamatute küsimuste mõistmine ning vahel lausa hullud ja kõrge lennuga ideed. Aju tegevus on fokusseeritud, sest nii sisendite kui ka väljundite hulka on piiratud.  

Mingil määral toimub sarnane sisendite ja väljundite piirang ka eriolukorra ajal kodukontoris töötades. Lisaks ideedele ja mõtisklustele hakkame rohkem tähelepanu pöörama pisiasjadele ja emotsioonidele. Tähelepanu juhtimisega aga teeme väikesed asjad sageli ise suuremaks. Suured asjad hakkavad varem või hiljem meid mõjutama loodetavasti positiivselt, aga sageli ka negatiivselt. Negatiivsed pisiasjad kasvavad tähelepanu all suurteks probleemideks ning hakkvad elu häirima. Rahvakeelselt öeldes võib "süütenöör lühikeseks minna".  Tavaolukorras on sageli piisavalt palju muid tähtsamaid asju, millega tegeleda, et pisiasjad ununevad või sageli lahenevad iseenesest, kuid eriolukorras on erinevaid väljundeid ja sisendeid vähem ja need vähesed muutuvad oluliselt tähtsamaks. Tulemuseks võivad olla tujumuutused, arusaamatused, tülid ja üleüldine emotsionaalne rollercoaster. 
Picture
Vana laua demonteerimine. Uue laua pilti ma veel ei avalikusta :)
Mida on võimalik ette võtta? Ajule on vaja tegevust, väljakutset, uut projekti. Näiteks mina hakkasin õmblema ja ehitama, rohkem blogi kirjutama, ning treenima. Lisaks lõhkusin tükkideks oma Vaksali 17 kabinetis ühe vana kokkupandava massaažilaua. Puhastasin ja värvisin selle ära, panin peale uue plaadi ja sain uue diivanilaua. Olen andnud oma ajule tegevust, et säästa nii enda kui ka oma elukaaslase närve ja hoida oma elus ning tegevuses perspektiivi. Loomulikult mõtlen ka tulevikule, kuidas saaksin ettevõtluskahjumeid minimaliseerida ja milliseid korrektuure saaksin majanduslikult teha. 

Võta endale eesmärk või ülesanne. See võib olla joonistamine, lugemine, remondi tegemine, õmblemine, enese täiendamine, õppimine või muu. See võib olla miski, mida oled tahtnud juba ammu teha, aga pole seni leidnud aega teha, näiteks regulaarne trenn :)

Just praegu on ideaalne aeg tegutsemiseks.

Olge terved!
Kristjan Mardo
1 Comment

Kas oma kogemus on kõige parem?

1/4/2020

0 Comments

 
Picture
Muutusin iseenda patsiendiks. See pole aprillinali.

Kui koroonaviirus sundis märtsi keskel mind senisest kodusemaks jääma siis  leidsin, et aeg on küps uutmoodi koduseks treeninguks. Praeguseks 16 päeva tagasi just seda tegingi. Treening oli mõeldud kogu keha lihastele ning küllaltki intensiivne. Vajalik on täpsustada, et regulaarselt ma alakeha ei treeni. Minu senine kodune treening on juba aastaid keskendunud kehatüvele ja ülakehale. Neid on mul töös lihtsalt rohkem vaja. Jalgu olen treeninud pigem ebaregulaarselt korvpalli- või jalgpalliplatsil. Uues trennis aga olid küllalti intensiivsed jalaharjutused sees.

Mõtlesin okei, küll keha vastu peab. Järgmisel päeval ootasin lihaskangust ja selle ma ka sain. Peamiselt oli kangus just jalgades - reielihastes ja tuharates. Päevade möödudes kadus paremas tuharas ja reies kangus ja valu, kuid vasak läks pigem hoopis kehvemaks. Järeldasin, et see tuleneb tuharalihasest ning otsustasin lihast natuke hooldada. Rullisin paaril päeval foam rolliga ja tennispalliga ning tegin peale kerged venitused. Olulist leevendust ei saanud. Valu polnud samas intensiivne ja lasi igapäevaselt kõike teha ning selle tõttu ma midagi muud erilist ette ei võtnudki - laiskus.  Mõistan täielikult inimesi, kes sarnases olukorras ei tee samuti mitte midagi. Tavaliselt valu ju taandub iseenesest. Kehtib vana ja tuntud tõde, et inimesed hakkavad liigutama siis, kui "maja juba põleb" ja pole enam muud valikut ning mina siinkohal ei erinenud. 

Vasaku reie lihasvalu taandus lõpuks hästi, aga tuharas ikkagi püsis. Otsustasin lõpuks midagi konkreetsemat ette võtta. Töötlesin rulli ja tennispalli ja venitustega tuhara väga põhjalikult läbi. Sain kätte kõik valulikud ja valu kiirguvad kohad ning olin iseendaga väga rahul. Ilmaasjata. Selle töötlemisega ägenes väga korralik kiirguv valu vasaku jala reietaguses ning kohati ka sääretaguses. Muutusin ise enda patsiendiks. Panin mängu oma teadmised ning diagnoosisin ja testisin end põhjalikult läbi. Järeldasin, et valu põhjus on istmikunärvis. Seljaga on kõik hästi, kuid tuharalihaste ületreeningust, kehvast taastumisest, valesti doseeritud lihashooldusest ja omaenda laiskusest tingitud istmikunärvi ärritus ei lase mul praeguseni ilma valuta kõiki liigutusi teha.

Nüüd järgin režiimi: kerged liigutused, asendimuutused, väikesed aktivatsiooniharjused probleemsetele lihastele, õrnad venitused ja gliding harjutused närvijuurtele ning loomulikult valuvabade kehaosade jõutreening. Teen endaga kõike seda, mida muidu soovitan oma patsientidele.

Picture
Kogemus annab mulle perspektiivi. Näen, millised testid ägestavad sümptome ja millised mitte. Näen, millised harjutsed leevendavad ja millised ägestavad. Õpin erinevaid asendeid, liigutustehnikaid ja meetodeid, mida kasutada valufooni vähendamiseks. Kõike seda saan kasutada edaspidi oma patsientide abistamisel. Oma kogemused ON endiselt kõige paremad. Kas ma tahan läbi elada kõiki probleeme ja valusid, millega inimesed minu juurde pöörduvad? Kardan, et see läheb liiga karmiks, kuid vähemalt praeguse kogemuse võrra olen rikkam.

"Õnneks" on praegu endaga tegelemiseks ja raviks piisavalt vaba aega :)

Olge terved!
Kristjan Mardo
0 Comments

    Arhiiv

    January 2021
    September 2020
    August 2020
    May 2020
    April 2020
    March 2020
    February 2020
    January 2020
    December 2019
    October 2019
    May 2019
    March 2019
    February 2019
    December 2018
    November 2018
    September 2018
    August 2018
    April 2018
    February 2018
    December 2017
    November 2017
    October 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    June 2016
    May 2016

    RSS Feed

Kristjan Mardo +372 56493968
Rainer Lainemäe +372 55598791
Johanna Vaasma +372 56509434
Hendrik Talviku +372 5585065
Helena Kloss +372 5524116
Lillerin Lifljandski +372 56902599

© COPYRIGHT 2017. ALL RIGHTS RESERVED.
  • TERE
  • TEENUSED
    • Füsioteraapia
    • Manuaalteraapia
    • Vaagnapõhja füsioteraapia ning diastaas
    • Kinesioteipimine
    • Füsioteraapia ja Dry needling
    • Massaažid
    • Armiteraapia
    • Lümfiteraapia
    • Tiibeti Kunye massaaž
  • TERVISEKASSA
  • PERSONAL
  • ONLINE BRONEERING
  • HINNAKIRI
  • BLOGI
  • KONTAKT
  • KINKEKAARDID