"Bring balance to the force... not leave it in darkness!" - Obi-Wan Kenobi. Ettevaatust, läheb filosoofiaks! Me otsime oma elus tasakaalu, mida püsivalt saavutada pole võimalik. Imelik, eks? Peame arvestama niikuinii tekkivate äärmustega ning neid omavahel võimalikult osavalt vaheldama. Ideaalis ei taha me olla ühes äärmuses liiga pikalt, sest see võib endaga kaasa tuua negatiivseid tulemusi. Toon näiteid Kui ma söön liiga palju, siis lähen paksuks ja kehaga toimuvad üldiselt negatiivsed ja pahad muutused. Kui ma söön liiga vähe, siis kipub tulemus keha jaoks samuti olema pigem negatiivne. Sama lugu on treeninguga. Liigne treening tekitab ülekoormust. Liiga vähene alakoormust ja sellega seotud hädasid, millega paljud inimesed Eestis (ja maailmas) on kahjuks hästi kursis. Ka liigne töötamine "põletab inimese läbi". Samas liiga vähene töö tekitab sageli vähenenud sissetulekut, eneseteostuse vähenemist ja muid kaasnevaid probleeme. Isegi puhata on võimalik liiga palju. Selliseid näiteid on mitmeid ja mitmeid. Kui päris aus olla, siis ma ei teagi ühtegi asja, tegevust või muud sarnast, mida saab teha või manustada lõputulu hulgal ja see on alati kasulik. Kui Sina, kes Sa seda postitust loed, suudad mõne sellise asja välja mõelda ning selle ka põhjalikult ära põhjendada, siis palun kirjuta mulle [email protected]. Ootan ja diskuteerin huviga! Võib jääda mulje, et kõik asjad on kahjulikud ja elu ongi üks lõputu kannatuste rada. Siinjuures ei tasu ära unustada, et meie keha on tegelikult hämastavalt tugev ja kohanemisvõimeline. Väga suur osa meie igapäevastest tegevustest toimuvad automaatselt, ilma meie jaoks märkamata. Organism saab nendega ideaalselt hakkama, mõistlikus koguses. Samas, äärmustes pikalt viibimine toob lõpuks paratamatult kaasa tagajärjed. Näiteks tarbitud ühe 4cl pitsi kange alkoholi töötlemine päeva jooksul ei tekita organismile raskusi. Pool liitrit kanget alkoholi samas, on meie organismidele juba väga suur ja raske ülesanne. Tulemuseks on alkoholimürgitus. Kas siis proovida alkoholiga samuti säilitada seda "kuldset keskteed" ja juua iga päev alkoholi, sest "nii on õige"? Või äkki on täielik karskus (seda võib ka nimetada "äärmuslikuks...?") hoopis parem? Mina selle üle Sinu eest ei otsusta. Mõned juhud on kallutatud. Me kipume istudes pigem kössi vajuma. See on mugav asend, ei saa salata. Praegu, seda postitust kirjutades, olen ka täitsa kössis oma võimlemispalli peal istudes. Aga see on okei. Ma ei ürita pidevalt oma "keskasendit" säilitada. Ma teen süsteemselt ja regulaarselt pigem vastassuunalist liigutust - selja sirustust. Selja sirutamine tagab regulaarse asendimuutuse ning selja liikumise mitmekesisuse. Meil ei teki ühegi asendi säilitamisega ülekoormust ega sundasendit. Sest kehale meeldib liikumine. Ka töö tegemine tuleb loomulikult. Motivatsiooniks võivad olla paljud asjad, kuid fakt on selge, eestlased murravad suurtes kogustes tööd teha. Kuna töö maht kipub lausa iseenesest suurenema, siis meie fookus peaks olema just vastupidisel. Peaksime leidma rohkem puhkehetki ning viise, kuidas efektiivsemalt taastuda tehtud tööst. Nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Nii keha kui ka vaim tahab mitmekülgust. Süüa on tore. Liigne söömine tuleb meil samuti ilma eriti pingutamata, meeldiv tegevus ju ikkagi. Lisaks, tahame ikka neid kõige paremaid (ja sageli tervisele mitte kõige kasulikumaid) asju. Siinkohal on hea mitte laskuda vastasäärmusesse ehk siis nälgimisse. Samas, distsipliini on vaja, et säilitada just see "kesktee" - tasakaalustatud toitumine. Eelistada võiks kvaliteetset ja värsket toitu. Detailidesse ma siinkohal ei lasku, sellest saaks mitmeid eraldi postitusi teha. Kokkuvõtteks, kogu elu on selline pidev tasakaalu ja tasakaalutuse vaheldumine. Mõnel juhul on hea säilitada mõõdukat suhtumist. Mõnel juhul on vaja ühe äärmuse tasakaalustamiseks vahelduseks liikuda teise äärmusesse. Pikemas perspetiivis tuleb tuleb ikka välja mõõdukas keskmine. Me ei taha liiga pikalt olla äärmustes. Kuid kui vahel seda juhtub, pole katki midagi. Teeme korrektuurid.
1 Comment
|
Arhiiv
January 2021
|