• TERE
  • TEENUSED
    • Füsioteraapia
    • Manuaalteraapia
    • Vaagnapõhja füsioteraapia ning diastaas
    • Kinesioteipimine
    • Füsioteraapia ja Dry needling
    • Massaažid
    • Armiteraapia
    • Lümfiteraapia
    • Tiibeti Kunye massaaž
  • TERVISEKASSA
  • PERSONAL
  • ONLINE BRONEERING
  • HINNAKIRI
  • BLOGI
  • KONTAKT
  • KINKEKAARDID
Füsioteraapia ja massaaž Tartus
  • TERE
  • TEENUSED
    • Füsioteraapia
    • Manuaalteraapia
    • Vaagnapõhja füsioteraapia ning diastaas
    • Kinesioteipimine
    • Füsioteraapia ja Dry needling
    • Massaažid
    • Armiteraapia
    • Lümfiteraapia
    • Tiibeti Kunye massaaž
  • TERVISEKASSA
  • PERSONAL
  • ONLINE BRONEERING
  • HINNAKIRI
  • BLOGI
  • KONTAKT
  • KINKEKAARDID

Mis on kroonilise valu olemus ja kuidas sellega toime tulla?

19/7/2017

0 Comments

 
Picture
Krooniliseks nimetatakse valu, mis on püsinud üle kolme kuu. Paljudel juhtudel on valu kestnud mitmeid aastaid.

Miks me tunneme kroonilist valu?
Valu sensatsioon tuleneb suurest hulgast impulssidest, mis liiguvad läbi meie närvisüsteemi. Kui ma teen endale haiget, siis nahas, lihastes ja muus pehmes koes olevad retseptorid hakkavad kesknärvisüsteemi (peaaju ja seljaaju) suunas saatma signaale, et teatud keha piirkonnaga on midagi lahti. Peaaju töötleb saadud infot ning otsustab, kas need signaalid on potentsiaalselt ohtlikud või mitte. Kui oht on piisavalt reaalne, siis tunneme valu. Kokkuvõtvalt öeldes, valu tekib peas.

Tavaliselt pehmest koest tulenev ärritus ja ajust saadetavad valusignaalid kaovad, kui vigastus/kahjustus on paranenud. Kuid vahel nad jäävad millegi pärast püsima. Probleem on lahenenud, aga valusignaal jääb. Organism on paranenud, aga närvisüsteem ei saa sellest aru.
Tegemist võib olla ka sekundaarse probleemiga. Näiteks olen trauma saanud oma õlaliigesele, mis on nüüd väga valulik. Liigutada ma seda loomulikult väga palju ei taha ega saagi. Mõne aja pärast on minu esialgne kahjustus paranenud, kuid õlaliigese liigutamisega ma ei kiirusta. Ehk ettevaatusest? Või hirmust? Minu õlaliigest ümbritsevad lihased ja sidemed on nüüdseks olnud vähenenud koormusega või täiesti passiivsed juba mõnda aega. Kui ma hakkan õlga ja kätt liigutama, siis võivad hoopis need mulle valu tekitada. Mina aga vaatan, et valu on endiselt õlas (primaarne valu) ja ei julge seda liikuma panna. Nõiaring. Selle näite juures on primaarne probleem lahenenud, kui samas tekitanud sekundaarse probleemi. 

Picture
Kuidas ma sellest olukorrast välja tulen?
Esiteks, tuleks pöörduda hea füsioterapeudi juurde ning välja selgitada, mis konkreetset valu üldse tekitab. Kroonilise valu korral on põhjustaid tavaliselt mitu, mis kokku tekitavad sellise "mõnusa" valukompoti. Nendeks võivad olla eelpool nimetatud primaarne ja sekundaarne probleem pehmes koes, ärritus närvisüsteemis endas, negatiivsed emotsioonid, suhteprobleemid, väsimus, töö ja kodu keskkond, töökaaslased, ilmamuutused (! :D), stress, depressioon, kahjulikud eluviisid ja paljud muud. Vajalik oleks need kõik läbi vaagida ning järeldused teha. Isesesivalt on seda väga keerukas ja subjektiivne teha,

Kui probleemid on leitud, siis tuleb nendega tegelema hakata. Närvisüsteemi on võimalik "ümber treenida". Kui närvisüsteem toodab pidevalt valuimpulsse siis tuleb näidata närvisüsteemile, et puudub reaalne oht ja kahjustus. Selleks tuleb eelnevalt mainitud valuretseptorite kõrval rohkem aktiveerida mehhanoretseptorid, mis reageerivad näiteks lihase venituse, pingutuse, surve ja muude mehaaniliste faktorite peale. Selle tegemine annab närvisüsteemile mõista, et pehme koe (ja kõva koe - loe: luu) liigutamisel ei kaasne ohtu ega kahjustust. Närvisüsteemil pole vaja enam organismi nii intensiivselt kaitsta (valusignaali abil). Lisaks, parandame seeläbi pehmete kudede verevarustust ja lümfivarustust. Paraneb lihaste elastsus, jõud ja vastupidavus. Ehk siis tegelikult me räägime võimlemisest. Sageli kaasneb ka emotsionaalne positiivsus valu vähenemise ja keha paranenud esteetilise välimuse tõttu. Millega omakorda võib kaasneda enesekindluse suurenemine ning ka lähedaste inimeste suhete paranemine.
See ongi positiivne doominoefekt.

Positiivsete tulemuste saavutamiseks on mul vaja ainult ühte asja - regulaarsust. Seda pole kõige lihtsam säilitada, aga kaugeltki mitte võimatu.

Ole terve!
Picture
0 Comments

Kas pahad asjad tulevad hulgakesi?

19/7/2017

0 Comments

 
Aprilli lõpus juhtus mul õnnetus. Sain korvpallivõistlustel vastaselt küünarnukiga korraliku löögi vasakule, alumiste roiete pihta (ei tea, kas see oli tahtlik või mitte, ei läinud küsima :D). Mängisin kohtumise lõpuni, mille me muuseas napilt võitsime (jess, BC Ylicool). Arvasin, et tegemist oli tavalise põrutusega, mis peaks ise mööduma. Kuid järgnevate päevadega valu ei taandunud, läks pigem häirivamaks. Siirdusin EMOsse. Uuringute tulemuseks oli vasakul rindkeres roidemurd. Suurem valulikkus kestis poolteist nädalat, väiksem valu ja ebamugavus kokku kuu aega. Traumast umbes nädal hiljem tekkis huulele ohatis, seejärel hakkas valutama alaselg, millele järgnes massaaži tehes terav valulikkus vasakus randmes. Pärast seda sain käele pisikese haava, mis läks mädanema. Kõige viimaseks pärliks oli vasaku suure varba liigese koormusvalu, mis tekkis umbes kolm nädalat pärast traumat. Ma ei käinud jooksmas, see tekkis kõndimise koormusest. 
Picture
Kokkusattumus? Võib-olla.

Eelolev tekst on ainult viimane mitmetest illustreerivatest näidetest. See pani mind mõtlema ja käesolevat postitust koostama. Tegemist võib olla kokkusattumusega, kuid äkki ei ole? Miks kõik need asjad korraga või üksteise järel tulevad?

Vastus võib olla psühholoogiline. Minuga juhtus midagi negatiivset, mis suurendab minu tähelepanu negatiivsete asjade suhtes. Näide: Tahan osta kollast Škodat ja näen järsku igal pool linnapildis samasuguseid kollaseid Škodasid. Need on ka varem minu ümber olnud, aga ma pole neile tähelepanu juhtinud. Minu aju on neid lihtsalt ignoreerinud. Ka negatiivsed asjad võivad järsku aktuaalseks muutuda. See on suur osa stressist, väsimusest, depressioonist ja muudest (sealhulgas ka positiivsetest) konditsioonidest. Äkki olin ka mina oma vigastusest ja valust pinges ning frustreeritud? See ilmselgelt häiris mind, mis omakorda kujundas minu mõtteid ja nägemust oma tervisest. Emotsioonid ja muud psühholoogilised faktorid realiseeruvad sageli füüsilisteks tunneteks (näiteks valu), kuid midagi peab seal võrrandis veel juures olema.

Picture
Kesknärvisüsteem (KNS) juhib kogu keha tegevust. Seda omakorda mõjutavad tugevalt emotsioonid, väsimus, ümbritsevad inimesed ja keskkond jne jne. Kui mõjutavaid faktoreid on palju ja need on piisavalt tugevad, siis võib KNSi tekkida nn ärritus. See tähendab, et KNSi kontroll mõnede protesside ja funktsioonide üle võib häiruda. Närvisüsteem peab tegelema keha juhtimise ning samal ajal ka uue ärritaja elimineerimisega. Selle tulemusena võib üldises süsteemis tekkida ebakõlasid. Immuunsüsteemi funktsioon võib halveneda, vere keemiline koostis võib muutuda, keha paranemisvõime võib olla häiritud, võivad tekkida suvalise seosetud valud, hormonaalne tasakaal võib muutuda, seedesüsteemi probleemid, mõnede piirkondade verevarustuse häired, termoregulatsiooni probleemid ja nii edasi ja edasi ja edasi. KÕIK süsteemid võivad jukerdada.

Minul võis läbi esimese trauma ning järgneva (organismilt ressurssi nõudva) paranemise toimel tekkida nn doominoefekt, kus iga järgnev kukkuv kivi põhjustab järgnevate vankumise ja kukkumise. Kesknärvisüsteem pole perfektne ning ei suuda alati kõikide asjadega ideaalselt toime tulla. Ning pole vajagi. Äkki on selline probleemide hulgiesinemine vajalik? Mõelge korraks.  Äkki  on see organsimipoolne signaal Teile, et võiks nn hoogu maha võtta? Äkki on see märk, et organism ei suuda praeguse elutempoga jätkusuutlikult toime tulla? Äkki oli see trauma (või mõni muu, oluliselt pisem sündmus) see viimane piisk karikas, mis kesknärvisüsteemi balansist välja viis?

Või on see kõik lihtsalt kokkusattumus....

Selliseid seoseid võib palju leida, aga neid on keerukas teaduslikult mõõta ning tõestada. Ma leian, et me kõik peaksime pisut hoolsamalt ja tähelepanelikumalt kuulama oma keha ning tegema ennetavaid otsuseid, kui miski kuskilt nn logisema hakkab. See on raske, sest sageli me ei näe, millises supis me oleme enne, kui kuskilt midagi negatiivset on juba välja löönud. Retrospektiivis on kõike palju lihtsam analüüsida. Kuid paremat variant meil pole, tulevikku ei oska keegi ennustada.

​Kuulame rohkem oma keha, analüüsime meiega juhtunud sündmusi, õpime neist ning ennetame probleeme!

Picture
0 Comments

    Arhiiv

    January 2021
    September 2020
    August 2020
    May 2020
    April 2020
    March 2020
    February 2020
    January 2020
    December 2019
    October 2019
    May 2019
    March 2019
    February 2019
    December 2018
    November 2018
    September 2018
    August 2018
    April 2018
    February 2018
    December 2017
    November 2017
    October 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    June 2016
    May 2016

    RSS Feed

Kristjan Mardo +372 56493968
Rainer Lainemäe +372 55598791
Johanna Vaasma +372 56509434
Helena Kloss +372 5524116
Lillerin Lifljandski +372 56902599

© COPYRIGHT 2017. ALL RIGHTS RESERVED.
  • TERE
  • TEENUSED
    • Füsioteraapia
    • Manuaalteraapia
    • Vaagnapõhja füsioteraapia ning diastaas
    • Kinesioteipimine
    • Füsioteraapia ja Dry needling
    • Massaažid
    • Armiteraapia
    • Lümfiteraapia
    • Tiibeti Kunye massaaž
  • TERVISEKASSA
  • PERSONAL
  • ONLINE BRONEERING
  • HINNAKIRI
  • BLOGI
  • KONTAKT
  • KINKEKAARDID