Mis on kroonilise valu olemus ja kuidas sellega toime tulla?

Krooniliseks nimetatakse valu, mis on püsinud üle kolme kuu. Paljudel juhtudel on valu kestnud mitmeid aastaid.

Miks me tunneme kroonilist valu?
Valu sensatsioon tuleneb suurest hulgast impulssidest, mis liiguvad läbi meie närvisüsteemi. Kui ma teen endale haiget, siis nahas, lihastes ja muus pehmes koes olevad retseptorid hakkavad kesknärvisüsteemi (peaaju ja seljaaju) suunas saatma signaale, et teatud keha piirkonnaga on midagi lahti. Peaaju töötleb saadud infot ning otsustab, kas need signaalid on potentsiaalselt ohtlikud või mitte. Kui oht on piisavalt reaalne, siis tunneme valu. Kokkuvõtvalt öeldes, valu tekib peas.

Tavaliselt pehmest koest tulenev ärritus ja ajust saadetavad valusignaalid kaovad, kui vigastus/kahjustus on paranenud. Kuid vahel nad jäävad millegi pärast püsima. Probleem on lahenenud, aga valusignaal jääb. Organism on paranenud, aga närvisüsteem ei saa sellest aru.
Tegemist võib olla ka sekundaarse probleemiga. Näiteks olen trauma saanud oma õlaliigesele, mis on nüüd väga valulik. Liigutada ma seda loomulikult väga palju ei taha ega saagi. Mõne aja pärast on minu esialgne kahjustus paranenud, kuid õlaliigese liigutamisega ma ei kiirusta. Ehk ettevaatusest? Või hirmust? Minu õlaliigest ümbritsevad lihased ja sidemed on nüüdseks olnud vähenenud koormusega või täiesti passiivsed juba mõnda aega. Kui ma hakkan õlga ja kätt liigutama, siis võivad hoopis need mulle valu tekitada. Mina aga vaatan, et valu on endiselt õlas (primaarne valu) ja ei julge seda liikuma panna. Nõiaring. Selle näite juures on primaarne probleem lahenenud, kui samas tekitanud sekundaarse probleemi. 

---

Kuidas ma sellest olukorrast välja tulen?
Esiteks, tuleks pöörduda hea füsioterapeudi juurde ning välja selgitada, mis konkreetset valu üldse tekitab. Kroonilise valu korral on põhjustaid tavaliselt mitu, mis kokku tekitavad sellise "mõnusa" valukompoti. Nendeks võivad olla eelpool nimetatud primaarne ja sekundaarne probleem pehmes koes, ärritus närvisüsteemis endas, negatiivsed emotsioonid, suhteprobleemid, väsimus, töö ja kodu keskkond, töökaaslased, ilmamuutused (! :D), stress, depressioon, kahjulikud eluviisid ja paljud muud. Vajalik oleks need kõik läbi vaagida ning järeldused teha. Isesesivalt on seda väga keerukas ja subjektiivne teha,

Kui probleemid on leitud, siis tuleb nendega tegelema hakata. Närvisüsteemi on võimalik "ümber treenida". Kui närvisüsteem toodab pidevalt valuimpulsse siis tuleb näidata närvisüsteemile, et puudub reaalne oht ja kahjustus. Selleks tuleb eelnevalt mainitud valuretseptorite kõrval rohkem aktiveerida mehhanoretseptorid, mis reageerivad näiteks lihase venituse, pingutuse, surve ja muude mehaaniliste faktorite peale. Selle tegemine annab närvisüsteemile mõista, et pehme koe (ja kõva koe - loe: luu) liigutamisel ei kaasne ohtu ega kahjustust. Närvisüsteemil pole vaja enam organismi nii intensiivselt kaitsta (valusignaali abil). Lisaks, parandame seeläbi pehmete kudede verevarustust ja lümfivarustust. Paraneb lihaste elastsus, jõud ja vastupidavus. Ehk siis tegelikult me räägime võimlemisest. Sageli kaasneb ka emotsionaalne positiivsus valu vähenemise ja keha paranenud esteetilise välimuse tõttu. Millega omakorda võib kaasneda enesekindluse suurenemine ning ka lähedaste inimeste suhete paranemine.
See ongi positiivne doominoefekt.

Positiivsete tulemuste saavutamiseks on mul vaja ainult ühte asja - regulaarsust. Seda pole kõige lihtsam säilitada, aga kaugeltki mitte võimatu.

Ole terve!