Kas lihased on külmakartlikud?

Töös füsioterapeudina satub sageli minu juurde alaseljavaludega (või kaela- või muude valudega) patsiente, kes ütlevad, et valu tekkis või ägenes pärast seda, kui praegu valulik kehaosa oli saanud tuult või külma. See on pannud mind korduvalt mõtlema teemal, kas lihased on tuule- ja külmakartlikud?

Siinkohal välistame süsteemsed haiguslikud seisundid nagu reumatoidartriit, osteoartriit, neuroloogilised patoloogiad ja muud. Kuigi, nende haiguste sümptomaatikat mõjutab ilm tugevalt, otseselt ja kaudselt. Kuid jätame siinkohal arutelu lihtsamaks ning suurematesse patoloogilistesse probleemidesse ei lähe.

Üldiselt, me tunneme end hästi ning lõdvestunult siis, kui ilm on soe ja päikseline. Võib-olla selle tõttu märkame me valusid lihtsalt vähem?​

Mina leian, et heas seisus lihas ei karda külma ega tuult. Toon näite: Kui lihased oma ehituselt ja funktsioonilt oleks külmakartlikud, siis oleksime sügise ja talve saabudes ju kõik ratastoolis või voodihaiged. Inimesed ei oleks aastasadu saanud hakkama siin põhjas, külmade ilmade ja tuulte käes. Meie geograafiline piirkond oleks inimtühi. Ning veel, talisuplejad oleksid konkreetsed enesetapjad. Aga selle asemel nad hoopis kiidavad, et oi, kui hea tunne.

Miks aga lihas siis külma kardab?

Tuleb vaadata taustsüsteemi. Ekstreemsete temperatuurimuutustega on igal inimesel raske toime tulla, kuid väiksemate muutuste tähtsus hakkab rolli mängima siis, kui lihased on muutunud sellele vastuvõtlikumaks. Lihase muudab temperatuurimuutustele, niiskusele, pingele, koormusele ja muudele faktoritele vastuvõtlikuks kesknärvisüsteemi ärritus. Seda võib põhjustada väsimus, ülekoormus, emotsionaalsed probleemid, suhteprobleemid, mitteadekvaatne toitumine, verevarustuse häired ja paljud muud faktorid. Kesknärvisüsteem kontrollib kogu keha ning kui kuskil miski seda häirib või kurnab, siis tekib tal sageli raskusi kõikide süsteemide adekvaatsel juhtimisel. Vaata postitust teemal "Kas tegutseme väsimusrežiimil?".  Vahel võivad suuremad haigused samuti närvisüsteemi kurnata, kuid kõige sagedamini on see lihtsalt ületöötamine, vähene puhkus, väsimus ning ka stress. See on alati kompott põhjustest.
Kui nüüd närvisüsteem on ärritatud ja võib-olla ka kurnatud, siis võivad lisaks välja lüüa ka muud probleemid, kõige sagedamini valud.
 
Eneseanalüüs on siinkohal asendamatu. Ei tohiks mõelda ainult paratamatule tõele, et lihas sai külma ja ma ei saa sinna midagi muud teha, kui soojemalt riidesse panna (Sellisel juhul võime ka "üle riietuda". Kui lihased ei saa regulaarselt kontakti väliskeskkonnaga, siis pole nad sellega harjunud ja muutuvad veelgi tundlikumaks erinevatele muutustele. See omakorda suurendab valu tekke või ägenemise tõenäosust). Peame mõtlema sellele, mis võiks olla selle põhjustaja. Peame maha istuma ja oma viimase aja tegevust analüüsima, võimalikud probleemid leidma ning need elimineerima. Teooria on lihtne, eks?

Artikkel: "Whether the weather influences pain?  Results from the EpiFunD study in North West England".
Kokkuvõte: Kuigi madala temperatuuri, vähese päikesepaiste ning valu vahel on tugevad seosed, ei ole valu ilmastiku vältimatu tagajärg.

Seega, ilmastik on tekkinud või ägenenud valu puhul lihtsalt päästik. Tegelik probleem on sügavamal ning sageli pisut keerukam. Me peame selle leidma ja elimineerima.

Olge terved! 

---