|
Käisin oma Tallinna kolleegi Jörgen Puisiga (Fysioexpert) 10 - 12. veebruaril Roomas toimunud alaseljakoolitusel. Koolitajaks oli alaselja raviga tegelevate septsialistide poolt vägagi tuntud dr. Stuart McGill. Üritus toimus koostöös tema Itaalia koostööpartneritega ning kestis kolm päeva. Koolituspäevad olid küllaltki pikad, mistõttu Rooma linn on mul tegelikult endiselt avastamata. Mis seal ikka, ehk järgmine kord, loodetavasti.  Stuart McGilli alaselja koolitus. Rooma, Itaalia Härra McGill on huvitav ja erakordselt erudeeritud inimene. Ta on aastakümneid uurinud ja testinud alaselja, puusavöötme ja muude ümbritsevate piirkondade struktuuri ja funktsiooni. Publitseeritud teadusartiklite hulka ma ei oska isegi pakkuda. Ta on ka välja andnud mitmeid raamatuid alaselja taastusravi ja sportliku soorituse parandamise kohta. Seega, kindlasti huvitav kuulamine ja kaasa mõtlemine. Toon siinkohal välja mõned põhilised punktid, millele koolituse ajal rõhuti ning mida on SINUL oma igapäevaelus kohe võimalik rakendama hakata. Miks tekib valu? Kui välja arvata süsteemsed ja geneetilised haigused ning muud raskemd juhud ja rääkida skeleti-lihasssüsteemi valust, siis peamine valu tekitaja on kudede või struktuuride suutmatus toime tulla koormusega. Koormus võib olla liiga suur, liiga pikaajaline, liiga korduv, liiga sage jne. Kui mõni struktuur jõuab taluvuse piirile, siis võib tekkida selles piirkonnas ärritus (valu) või kahjustus. PS: Valu teke ei tähenda alati, et midagi on kindlasti katki. Valu võib närvisüsteemi poolt olla nn varane hoiatus, et kui Sa jätkad oma senist koormust, siis varsti võib midagi katki minna. Seega, esimene samm valuvabaks saamisel on selgeks tegemise, milline struktuur on üle koormatud ja teeb valu. Probleem võib pärineda lihastest, nahast, kõõlustest, sidemetest, liigestest, diskidest, närvijuurtest, kesknärvisüsteemist aga ka siseorganitest. Valu põhjuse välja selgitamiseks oleks kindlasti vaja konsulteerida spetsialistiga. Mina soovitan pädevat füsioterapeuti (pilgutan intensiivselt ühte silma). Teine samm on valu tekitavate asendite, liigutuste ja koormuste modifitseerimine. Ma ei väida, et valu tekitavaid asju peab tingimata vältima. Kui neid saab pisut modifitseerides valu vähendada, siis liigume juba positiivses suunas. Võib-olla oleks vaja õppida teistmoodi toolilt tõusmist, kingapaelade sidumist, voodis pööramist vms. Pidevalt valu provotseerivate tegevuste tegemine ju valu vähemaks ei tee. Sportlaste korral peab sellisel juhul sügavalt sukelduma treeningplaani ning harjutuste spetsiifikasse. Selle kõige tegemiseks oleks jällegi vaja professionaalse füsioterapeudi abi (näo lihased on ühe silma pilgutamiset juba peaaegu krambis). Kolmas samm on treening. Liigse koormuse all kannatavad struktuurid võiksid koormusi paremini taluda. Selleks tuleks nad teha vastupidavamaks ja tugevamaks. Siinkohal tuleks samuti läheneda võimalikult personaalselt. Igale inimesele ei sobi samasugune treening, sest inimestel on erinev geneetika, erinevad valu põhjused, erinevad päevased koormused ja nõudmised, erinevalt ehitatud luustik, erinevas seisus lihased ja muud. Põhimõtteliselt, pole olemas valet harjutust, on olemas mittesobiv harjutus. Kui Sulle valmistab probleeme alaselja sirutuse suunaline liikumine, siis pole seda vaja trennis lisaks provotseerida mõne mittesobiva seljaharjutusega. Kui mõni seni tehtud harjutus ei tooda positiivset tulemust, siis äkki see harjutus polegi sobiv?
0 Comments
|
Arhiiv
January 2021
|
RSS Feed