Näen sageli oma patsientide nägudelt sarnast reaktsiooni. See on segu üllatusest, skeptilisusest ja vastumeelsusest. Sellise kombineeritud emotsiooni saan siis, kui teatan oma patsiendile, et oma probleemist lahti saamiseks peab ta hakkama tegema jõutrenni (cue the face). Inimeste esmane ettekujutlus jõutrennist on jõusaalis kangi all suremine ja jubedalt pingutamine ning higistamine. Suhteliselt sarnane olukord on ka mõne teise treeninguga. Näiteks, kui mainin inimesele aeroobset trenni, siis esimene vastus on, et ta ei taha ju jooksma minna... Tegelikkuses, aeroobne treening ei pea jooksmisega üldse seotud olema. Seda saab edukalt teha harjutustega toas või jõusaalis. Samuti ei tähenda jõutreening tingimata suuri raskusi ja eneseületusi. Jõutreeningu tüüp ja koormus sõltub eelkõige eesmärkidest. Kas eesmärgiks on kehakuju muutmine, tervisesport, traumast või operatsioonist taastumine, kroonilise probleemi lahendamine, võistlussport või midagi muud? Kui eesmärk on sõnastatud, siis vastavalt sellele saab valida vahendid, koormuse ja intensiivsuse. Mis on jõutrenn? See on treening, mille eesmärk on koormata mingisugust keha piirkonda. Selleks on võimalik kasutada keharaskust, hantleid, kange, kummilinte, kaableid, blokke, kive, palke või jumal teab milliseid muid vahendeid. Eesmärk on anda skeleti-lihassüsteemile suuremat koormust, kui ta seda igapäevase tööga saab. Proovime oma keha struktuure koormata, et nad harjuksid suurema pingutusega ning seeläbi saaksid igapäevase elu ja toimetustega paremini hakkama (või võistlustel).
Kus treenida? Mina olen teinud regulaarselt kodus trenni juba 17 aastat. Olen valinud selle variandi, sest kodune treenimine on ajaliselt praktilisem, kui minna spordiklubisse, sooritada treening ning tulla tagasi. Loomulikult on spordiklubis treenimine täiesti okei ja ma õhutan sellele tugevalt kaasa. Füsioterapeutiline jõutreening aga tingimata spordiklubi ei vaja. Selleks on enamasti vaja ainult keharaskust, vahel kummilinti või kergemaid raskusi. Füsioterapeutiline jõutreening on konkreetse inimese eripärade või patoloogia spetsiifiline treening. Määrame kindlad lihased ning tugevdame neid spetsiifiliselt. Selline treening ei aja sageli isegi higistama. Jõutreening võib olla ka spordiala spetsiifiline. Kas suudate nimetada mõne spordiala (mõtlen füüsilist pigutust nõudvaid spordialasid), mille tippsportlased ei tee lisaks oma spordiala spetsiifilisele treeningule mingisugust jõutrenni? Mina sellist ala ei tea. Jõutreening täiendab alaspetsiifilist treeningut ning aitab ennetada vigastusi. Kokkuvõtteks, jõutreening võib olla väga erinev. Seda saab teha igasugustel eesmärkidel, meetoditel ja intensiivsusel. Jõutreening võib olla väga kerge ja seda ei tohiks mitte mingi hinna eest vältida. Selleks peab ainult aega ja ettevõtmist leidma.
0 Comments
Leave a Reply. |
Arhiiv
January 2021
|