Kas tervis peaks mõjutama meie majanduslikke otsuseid?

Hiljuti lugesin Äripäevast huvitavat artiklit teemal: Tarbimislaenud tõid "ilgelt suure tõusu". Tegemist oli ühe Eestis tegutseva e-kaubandusega tegeleva ettevõtte juhtfiguuri tsitaadiga. Artiklit edasi lugedes toodi seal välja ka fakt, et inimesed võtavad järjest agaramalt tarbimislaene. 

Eesti Panga statistikast nähtub, et tarbimislaenud on sel kümnendil saanud uuesti hoo sisse ning kasvanud keskmiselt ligi 20 protsenti aastas. Eriti hoogsalt areneneb e-kaubanduse turg. Inimesed ostlevad mugavalt, ilma kodust välja minemata ning teevad seda järjest sagedamalt järelmaksuga.

Tsitaat Äripäeva artiklist: "On vana hea tõde, et kui majanduses läheb paremini, siis inimesed julgevad ka rohkem laene võtta.“ Olen ka ise siit-sealt märganud, et laenude, liisingute ja järelmaksude kasutamine on muutumas järjest populaarsemaks, jälle.

See kõik on iseenesest tore. Lisaraha abil elamine on täiesti okei. Juhul, kui inimene suudab laenu teenindada.  Nimelt, laen tuleb osade kaupa tagasi maksta. Selle jaoks on aga vaja raha. Raha jaoks omakorda on vaja tööd. Töö tegemiseks omakorda on vaja tervist. Siit me jõuamegi põhilise probleemi juurde.

Kui inimesed võtavad laenu, siis nad kalkuleerivad oma finantsvõimekuse ja laenu tagasimaksmise suutlikkuse. See on planeeritud laenu võtmisel möödapääsmatu samm. Kuid selliseid kalkulatsioone tehakse sageli eeldusel, et inimese töö (sissetulek) säilib. Kuid mis saab siis, kui tervis ei võimalda enam tööl käia? Mitte keegi ei planeeri ju haigeks jäämist.

Vahel kooruvad minu ja pikemat aega minu juures käivate patisentide jutuajamistest välja ka teraapiaväliseid faktoreid. Näiteks, laen on kaelas, aga tööl käia ei saa. Üks patsient peab iga kuu 1100 eurot kodulaenu maksma. Ta pole seda teinud, ei saa valude tõttu tööl käia.  Käib hoopis pangas maksepuhkuse saamiseks läbi rääkimas. Teine patsient on ostnud endale järelmaksuga kalli auto. Tööl ei käi, auto võetakse varsti käest, pere jääb transpordivahendita. Kolmas patsient on hädas kiirlaenude tagasimaksmisega. Tervis ei võimalda tööl käia, varsti pole raha ka sööki lauale osta.

Selliseid näiteid on palju ning sageli, need faktorid takistavad patsiendi paranemist. Tema elus on liiga palju pingeid ja kohustusi. Kesknärvisüsteem on pidevalt "tagajalgadel", ärritunud, stressis. Ideaalsest paranemisest on asi sellisel juhul kaugel ning tekivad ja püsivad kroonilised valud. 
​
Mida siis teha?

---

Me peame panustama (investeerima) oma tervisesse. Tervis on KÕIGI muude tegevuste alustala ja seda ei tohiks võtta enesestmõistetavana. Me peame ennetama terviseprobleeme. Kõige efektiivsemad variandid selleks on uurida, lugeda teemakohast kirjandust, analüüsida oma tervisekäitumist, loobuda pahedest (alkohol, suitsetamine, vähene uni, stress - Just, ma nimetasin vähest und ja stressi pahedeks). Need kõik asjad on meie enda kontrolli all, igapäevaselt.

Ning kui oma ideedest jääb väheks, tahad oma arvamustele kinnitust saada või muud sarnast, siis pöördu taibuka füsioterapeudi poole ja räägi asjad läbi. Kahekesi saab kindlasti tervise uuesti õigele teele!