Kas peaksime vältima külma, tuult ja valeasendeid?

"Minu selg sai külma"

"Kael sai vist tuult"

"Ma ilmselt istun vale asendiga"

Neid konkreetseid lauseid ning mitmeid sarnaseid kuulen oma töös praktiliselt iga päev. Inimestele valmistavad probleeme ilma ja temperatuuri iseärasused, väikesed füüsilised liigutused ja vahel isegi erinevad kuufaasid :). Tundub päris ohtlik elu, eks? Mõned aastad tagasi sattus minu juurde vastuvõtule meesterahvas, kes oli taastumas alaselja piirkonna operatsioonist. Lõigatud oli väljasopistunud diski. Mina loomulikult uurisin, et mis selle seljaga siis juhtus? Patsient seletas, et ühel ilusal hommikul ta ärkas, tegi ära oma hommikused WC toimingud, pani kohvimasina käima ja võttis köögilaualt pastaka. Pastaka haaramise ja kerge kummarduse hetkel käis alaseljast läbi terav valujutt, mis lõi ka jala tuimaks ja alt ära. Pastakat haarates! Patsient kukkus põrandale, tema abikaasa kutsus kiirabi ning mees viidi uuringutele. Seal leiti, et diskis on rebend ning vajalik on operatsioon. Pastakas! Minu nõuanne patsiendile pidanuks olema see, et pastakas on tema jaoks liiga suur koormus ja ta peaks elu lõpuni pastakate tõstmist vältima???. No see on tobedus. Edasine küsitlemine tõi välja aga tõsiasja, et patseindil olid alaseljaprobleemid ja -valud olnud juba umbes viis aastat, mida ta oli lihstalt ignoreerinud. Valu korral aitasid valuvaigistid ja puhkus. Thats it. Tema selg oli juba aastaid hooleta ning probleemid aina süvenesid, kuni tuli see viimane õlekõrs, mis "murdis" selja. See pani mind mõtlema valude taustsüsteemi ja suuremate põhjuste peale.

Inimene on tegelikult hämmastavalt vastupidava ja kohanemisvõimelise organismiga. Oleme ajalooliselt saanud hakkama väga karmis kliimas ja tingimustes. Inimesed on kohanenud uskumatute raskustega ja ellu jäänud. Miks me siis praegu kardame külma ja tuult ja pisisasju? Leian, et põhjuseks on juba varasem organismi probleem.  Selleks võib olla väsimus, ülekoormus, alakoormus, stress, depressioon, tappev rutiin või midagi muud. Ärritajaks on üldiselt midagi, mis meid häirib, mis kiusab meie närvisüsteemi ja ajab selle nn "tagajalgadele püsti". Rahulikus seisus organism ja närvisüsteem on küllaltki vastupidav ja raskesti häiritav. Kuid kui närvisüsteemile miski ei sobi, siis muutub see vastuvõtlikuks igasugustele faktoritele. Olgu selleks siis külm, tuul, valeasendid või midagi muud.

Kui me oleksime füsioloogiliselt nii külmakartlikud kui arvame, siis oleksime Eesti kliimas kaheksa kuud aastas siseruumides luku taga. Kõik talisuplejad oleksid enesetapjad ning saunast lumme viskumine võrduks surmaotsusega. Kuid reaalsus on õnneks erinev. Talisuplejad kiidavad head tervist ja olen näinud inimesi ka külmal talvel õues ringi liikumas. See tähendab, et oleme külmale küllaltki hästi vastupidavad ja suudame sellega kohaneda. Iseasi loomulikult on see, kui palju ja kui regulaarselt me jahedusega kokku puutume. Kui harjumuspärane elu on toast autosse, autost kontorisse, kontorist autosse ja autost sooja koju tagasi, siis organism ei saagi külmaga kohaneda. Selleks pole piisavalt regulaarset kokkupuudet. Jahedusega kohanemiseks on aga just regulaarsust vaja.

---

Tuule talumisega on sarnane lugu. Kui keha ja/või närvisüsteem on muude faktorite mõjul muutunud liiga tundlikuks ja vastuvõtlikuks, siis varem või hiljem inimene oma valu või probleemi "põhjustajaga" ka kohtub. Mõned aastad tagasi avastasin juunikuus, et käin õues endiselt paksu salliga. Mul oli sel perioodil probleeme regulaarsete kurguvaludega ja proovisin oma kaela kaitsta. Tulemuseks oli ülekaitsmine ning minu kurgu tuuletaluvus hoopis vähenes. Otsustasin minna oma kurguga sallist võõrutusravile. See tähendas, et hakkasin kandma järjest õhemaid salle, kuni lõpuks loobusin neist täielikult. Järgneval  sügisel võtsin sallid loomulikult uuesti kasutusele, sest ilmad läksid uuesti külmemaks. Ega ma jäämees ole.

---

Valeasendid polegi tegelikult nii valed. Need on täiesti tavalised liigustused, mille sarnaseid on üldiselt elu jooksul tehtud sadu, tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid. Ilma igasuguse probleemita. Kuni selle ühe saatsuliku valeasendini. Kas see ei tundu imelik? Mõnikord räägime nn isoleeritud anomaaliatest, kus mingi konkreetne liigutus või asend tekitas pikemalt kestnud valu. Nimetan seda päästikuks, mis päästis valla organismi vaevava probleemi. Organim taastub ja probleem ei kordu ning elurütm olulisi muutusi ei vaja. Kui probleem kipub korduma, progresseerub ja on elurütmi häiriva tõsidusega, siis peab sellesse tõsiselt suhtuma ning tegeliku põhjustaja välja selgitama. Siis me räägime elustiili muutustest, et elimineerida suuremad taustapõhjused, mis on organismi nii vastuvõtlikuks teinud. 

---

Üks hullemaid järeldusi eelpool kirjeldatud valude korral on süüdistada seda väikest tuult või külma või asendit. Külma ja tuule vältimisel keha vastupidavus ja kohanemisvõime neile langeb. See, aga suurendab tundlikkust veelgi ja on olemuselt endale ise augu kaevamine. Alati võib kliima eest ka põgeneda ja Tenerifele elama minna... Valeasendite osas võib tekkida arusaam, et seda konkreetset asendit minu keha ei talu. Parandus, seda konkreetset liigutust või asendit minu keha ei talu PRAEGUSEL HETKEL. Kui esmane valu ja ägenemine hakkab taanduma, siis tuleb just SEDA SAMA asja uuesti tegema hakata (loomulikult võiks olla enne kindel, et tegemist pole keha struktuurse kahjustusega) kontrollitud optimaalse koormusega. Mõnikord nimetatakse seda võimlemiseks või füsiotreeninguks. KUI me jäämegi valu tekitanud liigutusi või asendeid vältima, siis see piirab ajapikku liikumisvõimalusi märkimisväärselt, mis omakorda halvendab füüsilist vormi. Inimene on loodud liikuma, võimalikult paljudel erinevatel viisidel. Kui me seda püsivalt endale keelame, siis pole tulemus kunagi positiivne.  

Kokkuvõtteks, me räägime laiemapõhjalisematest põhjustest. Selleks on sageli meie harjumused, eluviis, kahjulikud tegevused, millegagi liialdamine. Midagi, mis viib organismi funktsionaalsuse välja optimaalsest tsoonist ja muudab meid vastuvõtlikuks asjadele, mida me sageli ei saagi kontrollida (näiteks ilm). Seega, kas jäämegi endale auku kaevama ja ennast "ohtlike" tegurite eest hoidma või võtame vastutuse ja sunnime oma organismi eluga kohanema?

Kui Sa ei tea, kuidas oma keha optimaalselt harjutada või koormata, siis kirjuta kristjan.mardo@gmail.com ja ma proovin Sind aidata. 

Kristjan Mardo
Vaksali 17