Miks me haigestume ja kuidas seda vältida?

Peak Month of Flu Activity 1982-1983 through 2017-2018

Tere! minu nimi on Kristjan ja olin hiljuti haige. Alustuseks jagan teiega üht tabelit. Sellel on välja toodud statistika gripi aktiivuse kohta viimase 35 aasta jooksul. Selgub, et meil on käsil väga aktiivne viirushooaeg.

Kopeerin siia Teviseuudised 2016 aasta 11. jaanuri artikli erinevatest viirustest. 

Paragripiviirus
Tunneb ära valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu, kinnine nina, palavik ja haukuv köha. Tekkida võib ka gripile iseloomulik lihaste valu. Vahel kulgeb haigus läkaköhalaadse haiguspildiga – palaviku ja köhahoogudega. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Lastel võib see esineda aastaringselt ning neil võib tekkida krupp ehk kõri- ja hingetorupõletik.

---

Rinoviirus

Adenoviirus
Haigus võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumistega, kuid sellega võivad kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. Rahvasuus on seda ka silma- või kõhugripiks kutsutud.

RS-viirus
Sagedamini nakatuvad alla kahe aasta vanused lapsed. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.

Rinoviirus
Umbes 30-40 protsendil täiskasvanutel esinevate nn külmetushaiguste põhjuseks on rinoviirused. Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Inimese rinoviirus on eriti leviv külmematel perioodidel – septembrist aprillini.

​Koroonaviirus
Põhjustab peamiselt nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Moodustab 10-15 protsenti inimeste ülemiste hingamisteede infektsioonidest. Haigus esineb talvel ja varakevadel. Koroonaviirused võivad harva olla alumiste hingamisteede haiguste tekitajateks.
Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihaste valuga, kuid on eelpool nimetatutest märksa tõsisem haigus, sest võib tüsistusena tekitada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Kergemini levib ja ägedamini kulgeb just A-gripp. Gripiviirus nakkab kuni kahe meetri raadiuses. Gripi levikuks sobib hästi külm ja kuiv õhk.

​
​Miks me haigestume just külmemal perioodil?

• Inimesed veedavad külmemal perioodil rohkem aega siseruumides üksteisele lähemal.
• Lapsed koolis ja lasteaias jagavad oma pisikuid palju enamate lastega, kui seda juhtuks suviste vaheaegade ajal.
• Ülemisi hingamisteid ründavad viirused levivad palju kergemalt jahedas, kuivas õhus.
• Ninaõõs ja teised ülemised hingamisteed on talvel kuivemad (külma õhu tõttu), mille tõttu paraneb viiruste suutlikkus sinna sattudes kinnituda ning organismi haigeks teha.

---

​Mida pean teadma haigestumise vältimiseks?

1. Treening. Mida paremas vormis on inimese keha, seda kergem on organismil võidelda viirusinfektsioonidega. Immuunsüsteem on heas seisus, aktiivne ning suudab infektsioone vältida või haigestumise korral kiiremini kehale kahjuliku viiruse likvideerida.
2. Geneetika. Mõnda asja me enda juures muuta ei saa. Mõned inimesed on lihtsalt infektsioonidele vastupidavamad. Pärilik kõrge valgete vererakkude ehk leukotsüütide hulk on teadaolevalt hea eeldus vähesteks haigestumisteks. See ei tähenda, et immuunsüsteem tervikuna on selle tõttu parem, vaid külmetushaiguste pigem külmetushaigused ei tule nii lihtsalt ligi. Vaktsineerimine aitab samuti parandada haigustevastast immuunsust.
3. Lapseea kokkupuuted bakterite ja viirustega. Selle seose üle diskuteeritakse endiselt ning hoogsalt. Teooria seisneb selles, et kui lastel on palju kokkupuuteid mulla, mustuse ja haigustekitajatega, siis nende immuunsüsteem täiustub oluliselt efektiivsemalt ning täiskasvanuks saades ei teki nii palju haigestumisi. Keha kohaneb väliskeskkonnast tuleneva mustusega ning areneb mitmekülgsemaks. Seda nimetatakse "Hügieeni hüpoteesiks".
4. Puhtad käed. Käsi tuleb pesta võimalikult tihti jooksva vee all, kasutades seepi. Kätel abil liigub ringi väga suur osa haigusetekitajatest. Kui vett ja seepi pole, siis tuleks kasutada vähemalt 60 protsendilise alkoholiga puhastuslappe. Väga hästi töötab ka see, kui teretamisel käe pigistuse asemel panete sõbraga kokku rusikate nukid.
5. Stress. Pikema stressi korral kipub kortisool (stressi hormoon) supresseerima immuunsüsteemi. Kui immunsüsteem on ma ha surutud, siis hakkavad viirused kergemini külge. Kaudse põhjusena võib stress põhjustada eluharjumuste muutuse. Näiteks alkoholiga või tubakaga liialdamine stressiga toimetulekuks. See mõjub jällegi immuunsüsteemile negatiivselt.
6. Hea ja kvaliteetne uni. Kui inimene magab vähem, kui viis ja pool tundi öö jooksul, siis suureneb haigestumise risk. Oluliselt väiksem on haigestumise risk vähemalt seitsme tunni uneajaga. Immuunsüsteem reageerib ööpäevarütmidele ning kui need sassi ajada, siis häirub ka immuunsüsteemi funktsioon.
7. Tervislik söök. Tervislikult tuleb süüa mitmetel põhjustel, sealhulgas ka immuunsüsteemi heaks toimimiseks.
8. Seks. Regulaarne seks aitab tõsta veres immunoglobuliin A (IgA) taset. IgA on aga immuunsüsteemi proteiin, mis kaitseb organismi külmetuste ja gripi vastu. Piisavaks seksimise sageduseks IgA tõstmisel on leitud 1-2 korda nädalas.
9. ​Tihedam kokkupuude haigustega. Ametite esindajatel, kus erinevate haigustega on sagedasem kokku puude, on immuunsüsteem sunnitud rohkem ja aktiivsemalt kohanema. Näiteks perearstid, lastearstid füsioterapeudid jms. Kui kokkupuude on piisavalt tihe, siis sunnib see immuunspsteemi kohanema ning selle tõttu muutub immuunsus muude haigustekitajate suhtes ka vastupidavamaks.

Kümnendat punkti pole :D

Olge terved, kevadet on kohati juba kuulda.
Kristjan

---