Üks tihedamini minu kui füsioterapeudi vastuvõtule sattuv inimene on vanuselt keskealine. Selle all mõtlen üldistatult vahemikku 35-55 eluaasta, aga ka vanem. Vastuvõtule pöördunud inimesel on tekkinud valu. Mõnel juhul on see traumaatilist laadi, kuid suuremas osas järk-järgult tekkiv. Seda nimetatakse ka ülekoormusvaluks. Miks see tekib? Vananemine on ilus protsess. Ühe väikse komaga. Me kõik peame oma tegemisi vastavalt vanusele ja füüsilisele vormile kohandama. Nooremas eas oli kõik ju väga hea - tervis oli korras, valusid oli minimaalselt, sai pikalt töötada ja seejuures taastumine oli kiire. Sporti tehes ei olnud ka vajaduse erilist tähelepanu pöörata lihahooldusele, näiteks venitustele või foam rollimisele. Samas, meie üldine igapäevane liikumine ja tegutsemine oli oluliselt mitmekülgsem. Proovisime pidevalt uusi asju, tegime regulaarsemalt trenni, seejuures erinevaid spordialasid. Vananedes kipub see mitmekülgus vähenema. Üldine klassika on umbes selline: Töö, pere, hobid. Vahel jääb aega natuke trenni teha, eriti nädalavahetustel - weekend warrior, pole eriti hea mõte. Trenn pole sageli regulaarne, vahel puudub üldsegi. Selline rütm tervist oluliselt paremaks ei tee. Treening peaks tasakaalustama meie igapäevasest tööst tekkivad pinged, aitama tugevdada vähekasutatud lihasgruppe ning tegema tööks vajalikud lihased piisavalt tugevaks ja vastupidavaks. Teoorias. Kas kellelgi on parem teooria?
Sageli arvatakse veel, et füüsiline vorm peaks keskeas või vanemana olema hea, sest nooruses sai ju kõvasti trenni tehtud. Vale... Vananedes kaotab inimese keha vett ning muutumas on kogu metabolism. Siinkohal mängivad rolli AINULT need tegevused, harjutused, puhkus, lihashooldus, mida ma PRAEGU teen, regulaarselt. Käesoleva perioodi rütmist sõltub minu tervis ja füüsiline võimekus. Aktiivsus peab säilima, pidevalt. Kuid mis siis juhtub vananedes? Leidisn selle kohta huvitava teksti, millest proovin teha väga lühikese kokkuvõtte https://medlineplus.gov/ency/article/004015.htm
Need on ainult mõned väljatoodud muutused, mis kehas toimuvad. Neid pole mõtet karta või peljata, sest need on täiesti tavalised ja normaalsed protsessid. Me peame nendega lihtsalt kohanema ja meie õnneks, seepole see üldse raske. MIDA SIIS TEHA? Kõige mõistlikum oleks ette võtta oma päeva- ja nädalaplaanid ning vaadata need kriitilise pilguga üle. Neis peab olema sees regulaarne treening (3-4 päeva nädalas), regulaarsed puhkepausid (2-3x 15 minutit päevas, eriti tööpäeva sees) ning regulaarne toitumine (3 korda päevas). Need asjad peaksid olema kindlalt planeeritud, sest kuigi seda on raskem mõõta, siis ENNETUS ON ODAVAM KUI RAVI. Olge terved!
0 Comments
Leave a Reply. |
Arhiiv
January 2021
|